16. sajandi algul tegutses Tallinnas Poolast pärit ehitusmeister ja kujur Clemens Pale, kelle loodud Hans Pawelsi kenotaaf kaunistab tänagi omal ajal Euroopa kõrgeima torniga Tallinna Oleviste kirikut.

Üheks tõsisemaks kokkupuute punktiks on kindlasti 16. sajand, kui Lõuna-Eesti kuulus Poola-Leedu riigi (Rzeczpospolita Obojga Narodów) võimu alla (1561-1629). Poola ajal Tartusse rajatud jesuiitide kolleegiumi – Eesti esimese kõrgema kooli ruumides asutasid Rootsi võimud 1632. a Tartu ülikooli.

1584. aastal andis Poola kuningas Stefan Batory Valgale linnaõiguse, samal aastal kinnitati tänaseni kasutusel olev Tartu linna lipp, mille põhjaks on Poola valge-punane lipp. Tallinna uhkemal renessansshoonel Mustpeade majal säilinud kuningas Zygmunt III ja kuninganna Anna skulptuurportreed meenutavad kuninga Tallinna-külastust esimese Poola riigipeana ja lühikest aega, mil kogu Eesti oli Poola-Rootsi ühise kuninga võimu all.

Allikad

• Dionysius Fabricius. Liivimaa ajaloo lühiülevaade. Johannes Esto Ühing, 2010.
• Eesti ajalugu III. Koostanud Enn Küng. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2013.
• Vello Helk. Jesuiidid Tartus: vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tartu, Ilmamaa, 2003.
• Margus Laidre. Domus Belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554-1661. Tallinn, Argo, 2015.

Sel perioodil loodi palju sidemeid just koos haridust omandades. Kuna tsaarivõim survestas karmilt Poola haridussüsteemi ja sulges Poolas ülikoole ning ka venestamine algas Poolas oluliselt varem kui Eesti aladel, siis avanes poolakatele Tartu ülikoolis tänu sealsele liberaalsemale õpikeskkonnale võimalus meditsiini, majandust, õigusteadust, diplomaatiat, usuteadust ja matemaatikat õppida. Just Tartus asutati 1828. aastal esimene poolakate üliõpilaskorporatsioon Konwent Polonia.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leidsid paljud eestlased tee Vilno (Vilnius, Wilno) sõjakooli Poola aladel. 1905. aastal lõpetas Vilno sõjakooli oma kursuse parimana ka Johan Laidoner, kes õppis seal koos teiste Eesti ja Poola ohvitseridega.

Johan Laidoner jäi elu lõpuni suureks Poola sõbraks ja Eesti-Poola koostöö edendajaks. 1911. aastal abiellus ta poolatari Maria Kruszewskaga, kellega tutvus sõjakooli ajal. Veel 1939. aastal külastas Laidoner Varssavit, kohtudes seal Poola riigi ja sõjaväe juhtkonnaga.

Allikad

• Toomas Hiio. Spes patriae: üliõpilasseltsid ja –korporatsioonid Eestis. Tallinn, Olion, 1996.
• Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 133.

Piłsudskilt pärineb idee luua Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav föderatsioon Międzymorze (ka Intermarium), mille eesmärk oli tasakaalustada Venemaa ja Saksamaa võimu regioonis.

Föderatsioon oleks hõlmanud riike Soomest Jugoslaaviani (Balkanini) ja mõistagi oleks sinna kuulunud ka Eesti ja Poola. Kuna paljude föderatsiooni plaanitud riikide omavahelised suhted olid väga pingelised, siis kuigi kaugele selle idee realiseerimisega ei jõutud.

Karl Robert Pusta kirjutas oma mälestusteraamatus “Saadiku päevik“: „Poola tunnustuse sai Poska raadiogrammiga Paderewskilt 6. oktoobril teatega, et Poola sõjaväeline missioon sõidab kohe Eestisse. Ignacy Jan Paderewski (pildil) oli tol ajal Poola pea- ja välisminister

Allikad

• Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 32.

Eesti:

• Landeswehri purustamine Eesti 3. diviisi poolt 23. juunil 1919.
• Tartu rahu sõlmimine 2. veebruaril 1920.

Poola:

• Poola riigi läänepiiri kindlaksmääramine 1919. Versailles´i rahukonverentsil.

Nõukogude Venemaa pealetungi tagasilöömine ehk nn ime Wisła ääres, millega kommunistid olid sunnitud mõneks ajaks peatama oma edasitungi läände. Riia rahuga (18. märts 1921) määrati kindlaks Poola idapiir.

Baltimaade ja Euroopa julgeolekut üldisemalt mõjutas Poola ja Leedu tüli Vilniuse pärast. Poola ja Leedu katkenud diplomaatilised suhted taastati Poola survel ja Eesti vahendusel alles 1938. aastal. Vilniuse küsimus, mõned väiksemad piirijoone ja omandiga seotud tüliküsimused ning eri vaatenurgad rahvusliku julgeoleku küsimustele ei soodustanud katseid luua Soomest Poola või Rumeeniani ulatuvat nn piiririikide liitu.

Teisalt, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola osalusel toimunud Balti konverentsid võimaldasid Eesti ja Poola riigitegelastel üksteist ja kahe riigi ühishuve nii kahepoolsel kui Rahvasteliidu tasandil selgemini mõista.

Allikad

• Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 20-29.
• Eesti suhted Leedu ja Poolaga. Balti konverentsid 1920-1925. Koostanud Heino Arumäe. Tallinn, Umara, 2001.
• Vahur Made. Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919-1946. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.

Esimeseks Eesti Vabariigi esindajaks Poolas ja sealse saatkonna rajajaks võib pidada aga kolonelleitnant Jaan Junkurit, kes sõjaväe esindajana Poolas juba 1919. aastal tegutsema hakkas.

Maailmasõdadevahelisel perioodil Varssavis  Eesti saatkonnas tegutsenud personal:

Saadikud:

• Aleksander Hellat 1921 peakonsul asukohaga Riias, 1921-1922 saadik
• Juhan Leppik 1923-1927 asjur ja saadik
• Otto Strandman 1927-1929 saadik
• Karl Tofer 1930-1932 saadik
• Karl Robert Pusta 1932-1934 saadik
• Johannes Markus 1935-1939 saadik

Diplomaadid:

• Otto Grant 1923-1927 II sekretär
• Artur Tuldava 1926-1926 II sekretär
• Jaan Junkur 1921-1924 sekretär
• August Koem 1936-1939 I sekretär-konsul
• Edgar Pärli 1924-1926 atašee
• Konstantin Talven 1929-1936 I sekretär, asjur ja nõunik
• Oskar Öpik 1923 asjur

Ametnikud:

• Stanislava Lehr – 1923
• Anton Reiman 1920
• Ladislava Sandecka 1923-1939
• Hugo Spiegel 1924-1926
• Aleksander Tiismann 1920-
• Karl Udal 1920-1921
• Aldur Urm 1937-1939

 Sõjaväeatašeed:

• Kolonelleitnant Jaan Junkur 1919-1924
• Kolonelleitnant Ludvig Karl Jakobsen 1924-1930
• Kolonelleitnant Johannes Aleksander Raud  1931-1934
• Kolonelleitnant Herbert Voldemar Raidna 1934-1938
• Kolonelleitnant Rein Tomback 1939

Allikad

• Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 103-104.

Poola huvid ei kattunud Balti riikide sealhulgas Eesti omadega. Kui Eesti hakkas 1919. aasta augustis otsima võimalusi rahu saavutamiseks Nõukogude Venemaaga pidas Poola lahinguid punaarmeega ning taotles, et Balti riigid ja Soome esialgu rahulepinguid ei sõlmiks.

Hiljem siiski omavahelised suhted Eesti-Poola vahel paranesid. Arutati jooksvaid küsimusi ja tehti koostööd Rahvasteliidus, arendati aktiivselt sõjaväelist koostööd ning käidi vastastikustel visiitidel.

• Ka Eestis tähistati Euroopa vanima Poola põhiseaduse (03.05.1791) aastapäeva, juba 1920. aastatel leidis see sündmusena äramärkimist Eestis ajakirjanduses.
• 14-15.01 1925. aastal külastas Poola välisminister Aleksander Skrzyński Eestit.
• 08-11.02.1925. aastal võeti Eesti välisminister Karl-Robert Pusta suurejooneliselt vastu Varssavis. Visiit tõi rahvusvahelist tähelepanu ja seda kajastati rohkesti ajakirjanduses.
• 15.05.1925. aastal külastas Varssavit kaheksaliikmeline Eesti Riigikogu delegatsioon. 1926. aasta veebruaris toimus Poola Seimi liikmete vastuvisiit Eestisse.
• 1925. aastal külastas Eesti saadik Johan Leppiku kutsel Eestit Poola kindralstaabi ülem Stanisław Haller ja tema abi kindral Edmund Kessler. Tihenes vastastikku kasulik koostöö mõlema riigi sõjaväeluure vahel. 1926. a suvel õppis Poolas raadioluuret major Artur Normak, kes juurutas Poolas saadud kogemusi ka Eestis.

Toimusid võistlused ratsutamises, laskmises. Osaleti ringreisidel nii Poolas kui Eestis. Tavaks sai vastastikku avaldada organitsioonide ajakirjade erinumbreid ning süvenesid ka perekondlikud kontaktid.

1926. aasta mais tuli Poolas taas võimule marssal Józef Piłsudski. Välispoliitikas määrava rolli saavutanud Piłsudski soosiv suhtumine Eestisse pigem soodustas kahepoolsete suhete arengut.

Tegemist oli president Mościcki esimese riigivisiidiga ja Rumeenia kõrval ühega kahest tema visiidist välisriiki Mościcki ametiajal (1926-1939). Kahe riigivisiidi korraldamise ajal pandi alus kõrgetasemelisi poliitikuid ja kultuuritegelasi liitnud Eesti-Poola Ühingule ja Poola-Eesti Ühingule.

President Ignacy Mościcki auks püstitatud auvärav. 10.08.1930. Foto: erakogu

Prl Salme Leo Eesti kooliõpilaste esindajana tervitab Poola presidenti tema Eesti-visiidi algul Tallinna sadamas. 10.08.1930. Foto: Marje Einre erakogu

Allikad

• Riigivanem loetakse Läti elanikkude nimekirja… Päevaleht, 12. veebruar 1930, nr 42, lk 3
• Poola. Koguteos. Toimetanud Bernhard Linde. Tallinn, 1930.

Maailmasõdadevahelisel perioodil käisid paljud tehnilise huviga eesti noored nii Gdańskis kui ka Varssavis tehnikaülikoolides õppimas, kuna Tallinna Tehnikaülikool oli alles lapsekingades ja Varssavist ning Gdańskist loodeti saada oluliselt paremat haridust. Kui Gdańskis toimus õpe saksa keeles, siis Varssavis tuli noortel õppida poola keeles, mis oli neile küll alguses raske, kuid aitas ruttu sõbraks saada ka kohalike poolakatega ja luua sõprussidemed, mis kestsid mõnel puhul edasi pärast ülikooli lõppu.

Lennuliini avasid Tallinnas 29. aprillil teedeminister Otto Sternbeck ja LOT-i peadirektor Wacław Makowski. Lennuliin oli pea 3200 km pikk, ning jõudmine Tallinnast Jeruusalemma võttis aega veidi vähem kui 33 tundi. Lennuliin Tallinn-Varssavi oli loodud juba 1932. aastal.

Allikad

• https://www.tallinn-airport.ee/tallinna-lennujaam-80/euroopa-pikim-lennuliin-uhendas-tallinna-palestiinaga/

Lepinguga määrati, et poola töölised ei tohi saada vähem palka kui kohalikud töölised. Lisaks olid poolakad tööst vabastatud näiteks 3. mail ja 11. novembril, mil olid Poola riigipühad. Eesti tööandjad pidid arvestama ka Poola katoliku kiriku traditsioonide ja pühadega.

28. august valmistutakse juba evakueerumiseks. Eesti välisministeerium kirjutab Eesti saatkonnale Poolas: “Evakueerimise korral hävitage salajane arhiiv. Schmidt jäägu igal juhul kohale – Välismin 289”. Mõeldud on Varssavis ka okupeerimise ajal viibinud saatkonna nõunik Konstantin Schmidti  (Talvenit).

Ehkki Eesti ja Poola ei olnud sõjalised liitlased, püüti üksteist võimalusel aidata. 1939. aastal  Berliinis Eesti kaitseatašeena teeninud endine Eesti kaitseatašee Varssavis kolonel Ludvig-Karl Jakobsen andis Poola-Eesti suhteid uurinud ajaloolase Piotr Łossowski sõnul poolakatele teavet neid ähvardava ohu kohta: „1939. aasta juunis juhatati kolonel Jakobsen, kes mingis küsimuses külastas Saksa kindralstaapi eksikombel kindral Hans Halderi operatiivkabinetti. Seinal nägi ta suurt kaarti, millel olid näidatud Saksa vägede koondumiskohad, joontega aga kavandatud löögisuunad Poola pihta. Jakobsen viibis seal vaid mõne sekundi, kuna saadeti kohe ruumist välja. Kõige tähtsamad asjad suutis ta aga meelde jätta. Viivitamatult, hoolimata ohust ja võimalikust jälgimisest Abwehr´i poolt, võttis ta ühendust alampolkovnik Szymańskiga ja rääkis talle, mida oli näinud […]“

Allikad

• Piotr Łossowski. „Poola sõber Eestis kolonel Ludwik Jakobsen“. Rahva Hääl nr 28 (04.02.1993), lk 3.

Allikad

• Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 125-126.
• Rahvusarhiiv, ERA.957.14.698, 60-87.
• Karin Saarsen. Poola suvi: ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi. Tallinn, Eesti Raamat, 1991.

Sarnaseid juhtumeid oli Eesti pinnal veel. Näiteks maandus 1939. septembris Tartumaal Mäksa mõisa põllul Poola lennuk. Kuna tegemist oli mastaabilt väiksema olukorraga kui allveelaev, lubasid Eesti võimud lennukit tankida ja õhuruumist lahkuda.

Briti saatkonna teade Eesti välisminister Karl Selterile, et Briti saatkond Tallinnas on üle võtnud Poola huvide kaitsmise Eestis (seoses puhkenud sõja ja Poola saatkonna lahkumisega Tallinnast). 30.09.1939. Foto: RA, ERA.957.14.727, l. 1.

1939. aasta septembri lõpul on Poola saatkond Tallinnas sunnitud oma tegevuse katkestama ja Helsingisse kolima. Eestisse jäänud Poola kodanike ja huvide kaitse võtab enda peale Poola liitlasriigi esindajana Briti saatkond.

Allikad

• Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 147, 163.
• https://audiovis.nac.gov.pl/obraz/11182/ebc921569153f731f54216ba6f1ffc6c/

Pärast Eesti okupeerimist sulgesid nõukogude võimud Eestis tegutsenud Poola sõprusühingud, poola keele lektor Jerzy Kapliński hukkus nõukogude vangilaagris.

Poola ja Eesti jätkasid võitlust iseseisvuse eest vastupanuliikumistes, paguluses ja põranda all. Vähetuntud episoodina osalesid mõned Eesti sõjaväelendurid Briti kuninglike õhujõudude koosseisus võitluses Poola eest. Mõned andmed on nimeliselt säilinud: kapten Peeter Olt, kapten Endel Susi, leitnant Ants Liblikmaa ja leitnant Mihkel Kristian. Nad võitlesid nii õhuväe koosseisus Poola vabaduse eest, kui ka hiljem Natsi-Saksamaa vastu erinevates Euroopa osades Prantsusmaast-Itaaliani.

Allikad

• https://en.wikipedia.org/wiki/German_Instrument_of_Surrender

Koos uusehitajatega tegid restauraatorid korda märkimisväärse hulga Tallinna vanalinna majadest. Märkimist väärivad kindlasti Meremuuseum, Mustpeade maja, kunagise kohviku Gnoom maja, Maiasmoka kohvik ja Olevi gildi hoone.

Paksu Margareeta restaureerijad Edward Bernacik ja Jozef Zielski 1979. aastal, kelle tööandjaks oli Poola firma PKZ. Foto: Rahvusarhiiv, Mati Hiis

Hiljem kasutati poola restauraatoreid ka Tartus, kus pandi käsi külge näiteks Ülikooli kohvikule ja tänasele Tartu Kunstimuuseumile.

Mõlemad liikumised on otseselt suunatud Nõukogude Liidu tegevuse vastu, kuid siiski veel ettevaatlikult. Hiljem Gorbatšovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika ja glasnosti käigus läks aga rahvas julgemaks. Kui Poolas mängis kommunismist vabanemisel keskset rolli Solidaarsuse liikumine, siis Eesti puhul on olulised laulev revolutsioon ja Balti kett.

Küllaltki olulist rolli Nõukogude võimu õõnestamisel mängis ka lääs – täpsemalt sealsed eesti ja veelgi enam poola kogukonnad. Poolakate hääl oli nende suurema arvukuse tõttu eestlaste häälest kõlavam, kuid oma nõudmistes ei unustanud nad ka Balti küsimust. 1978. aastal Rooma paavstiks valitud Karol Wojtyła (paavstina Johannes Paulus II, poola keeles Jan Paweł II) elas poolakana kommunismi all kannatavatele inimestele väga kaasa ning näitas nii sõnas kui teos üles toetust Solidaarsuse liikumisele.

Solidaarsuse liikumise mälestuseks on Tallinna Vabaduse väljakule püstitatud Solidaarsuse mälestuskivi, mille kõrval on Fryderyk Chopini pink. Mõlema autor on Aime Kuulbusch-Mölder.

Allikad

• https://et.wikipedia.org/wiki/Solidaarsuse_m%C3%A4lestuskivi
• https://en.wikipedia.org/wiki/Solidarity_(Polish_trade_union)
• https://et.wikipedia.org/wiki/40_kiri

Allikad

• https://www.gov.pl/web/eesti/eesti
• https://warsaw.mfa.ee/diplomaatiliste-suhete-ajalugu/

Allikad

• https://www.gov.pl/web/eesti/eesti
• https://www.riigiteataja.ee/akt/13059864
• https://www.riigiteataja.ee/akt/13136645

Viimane riigipea, kes Eesti nimel Poolat tervitas  oli Otto Strandmann, kelle delegatsioonis oli noore diplomaadina ka Lennart Meri isa Georg Meri.

9.-10.05.1994 oli  Poola president Lech Walesa koos abikaasaga riigivisiidil Eestis.

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas tööd 1993. aasta augustis. Esialgu oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg. Täna paikneb Poola Suursaatkond Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänaval.

Allikad

• Riho Laanemäe, (2003), “Teine tulemine: Taasiseseisvunud Eesti välisesindused”, Välisministeerium, lk 235-243.

2016. aastal moodustati ka Poola Seimis Poola-Eesti parlamendirühm, kuhu kuulus 11 liiget ja mida juhtis Maciej Masłowski.

Allikad:

• https://www.err.ee/540579/ilves-ja-nestor-rohutasid-duda-visiidil-poola-rolli-meie-julgeoleku-kusimustes

Allikad:

• https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/kolme-mere-algatus-3si

Allikad:

• https://www.err.ee/1020010/poola-ohuvaelased-asusid-esimest-korda-amarist-balti-riikide-ohuruumi-valvama

Allikad:

• https://www.postimees.ee/6918529/poolas-wroclawi-turuvaljakul-avati-eesti-ja-poola-uhist-ajalugu-tutvustav-naitus