Alates 2. septembrist 2021 kehtestas Poola valitsus Poola ja Valgevene piiri äärsetel aladel 30 päevaks eriolukorra, millega kaasnevad kogunemis-, liikumis- jm piirangud ning kohustus kanda kaasas isikut tõendavat dokumenti. Täpsem informatsioon Poola Siseministeeriumi veebis.

Eesti-Poola diplomaatilised suhted 100

2020. aasta viimasel päeval tähistavad Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Poola tunnustas Eestit de jure 31. detsembril 1920.

Juubeliaasta auks koostasime Eesti ja Poola suhete ajajoone, mis ajalooliste fotode ja dokumentide kaudu annab ülevaate huvitavatest, olulistest ja põnevatest hetkedest kahe riigi suhetes 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

KOOSTAJAD:
Eesti suursaatkond Varssavis
Eesti välisministeerium
Johannes Vahe ja Carlos Kleimann

15.-17. sajand
Kokkupuutepunktid ajaloos Tartu linna lipp Tartu linna lipp
Kuigi Eesti ja Poola riikidevahelised suhted said alguse alles peale Esimest maailmasõda, seovad eestlasi ja poolakaid arvukad kokkupuutepunktid minevikus. Näiteks keskajal ühendas mitmeid tänaseid Eesti ja Poola linnu Hansa liit ja elav kaubandus nende vahel. Poliitiliselt olid tugevneva Poola-Leedu ja Liivimaa juhtiva jõu Saksa ordu Liivimaa haru suhted 15. sajandil pigem vaenulikud.

16. sajandi algul tegutses Tallinnas Poolast pärit ehitusmeister ja kujur Clemens Pale, kelle loodud Hans Pawelsi kenotaaf kaunistab tänagi omal ajal Euroopa kõrgeima torniga Tallinna Oleviste kirikut.

Üheks tõsisemaks kokkupuute punktiks on kindlasti 16. sajand, kui Lõuna-Eesti kuulus Poola-Leedu riigi (Rzeczpospolita Obojga Narodów) võimu alla (1561-1629). Poola ajal Tartusse rajatud jesuiitide kolleegiumi – Eesti esimese kõrgema kooli ruumides asutasid Rootsi võimud 1632. a Tartu ülikooli.

1584. aastal andis Poola kuningas Stefan Batory Valgale linnaõiguse, samal aastal kinnitati tänaseni kasutusel olev Tartu linna lipp, mille põhjaks on Poola valge-punane lipp. Tallinna uhkemal renessansshoonel Mustpeade majal säilinud kuningas Zygmunt III ja kuninganna Anna skulptuurportreed meenutavad kuninga Tallinna-külastust esimese Poola riigipeana ja lühikest aega, mil kogu Eesti oli Poola-Rootsi ühise kuninga võimu all.

Allikad

  • Dionysius Fabricius. Liivimaa ajaloo lühiülevaade. Johannes Esto Ühing, 2010.
  • Eesti ajalugu III. Koostanud Enn Küng. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2013.
  • Vello Helk. Jesuiidid Tartus: vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tartu, Ilmamaa, 2003.
  • Margus Laidre. Domus Belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554-1661. Tallinn, Argo, 2015.
19. sajand ja 20. sajandi algus
Koostöö ja sõpruse algus President Toomas Hendrik Ilves Gdańskis külastamas Konwent Poloniat. Foto: Raigo Pajula President Toomas Hendrik Ilves Gdańskis külastamas Konwent Poloniat. Foto: Raigo Pajula
Omavahelise koostöö ja sõpruse alguseks võib pidada 19. sajandit, kui märkimisväärne osa Poolast ja terve Eesti kuulus Venemaa impeeriumi koosseisu.

Sel perioodil loodi palju sidemeid just koos haridust omandades. Kuna tsaarivõim survestas karmilt Poola haridussüsteemi ja sulges Poolas ülikoole ning ka venestamine algas Poolas oluliselt varem kui Eesti aladel, siis avanes poolakatele Tartu ülikoolis tänu sealsele liberaalsemale õpikeskkonnale võimalus meditsiini, majandust, õigusteadust, diplomaatiat, usuteadust ja matemaatikat õppida. Just Tartus asutati 1828. aastal esimene poolakate üliõpilaskorporatsioon Konwent Polonia.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leidsid paljud eestlased tee Vilno (Vilnius, Wilno) sõjakooli Poola aladel. 1905. aastal lõpetas Vilno sõjakooli oma kursuse parimana ka Johan Laidoner, kes õppis seal koos teiste Eesti ja Poola ohvitseridega.

Johan Laidoner jäi elu lõpuni suureks Poola sõbraks ja Eesti-Poola koostöö edendajaks. 1911. aastal abiellus ta poolatari Maria Kruszewskaga, kellega tutvus sõjakooli ajal. Veel 1939. aastal külastas Laidoner Varssavit, kohtudes seal Poola riigi ja sõjaväe juhtkonnaga.

Allikad

  • Toomas Hiio. Spes patriae: üliõpilasseltsid ja –korporatsioonid Eestis. Tallinn, Olion, 1996.
  • Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 133.
1917. aasta
Ettevalmistused iseseisvumiseks
Veebruarirevolutsiooni järelmina liideti 12. aprillil (30. märtsil vkj) Põhja-Liivimaa eestlastega asustatud ala Eestimaa kubermanguga, mis tähendas ka 16.-17. sajandil Põhja- ja Lõuna-Eestit lahutanud Poola-Rootsi piiri ja hilisema kubermangupiiri kaotamist.

Autonoomia saavutanud Eesti rahvaesindus Maapäev kuulutas end Venemaal toimunud kommunistliku riigipöörde järel 28. novembril 1917 kõrgeimaks võimuks Eestis ja asutas välisdelegatsiooni rahvusvahelise abi taotlemiseks.

Eesti iseseisvumine ja Poola riigi taastamine poleks sellisena teoks saanud seni eestlaste ja poolakate alasid kontrollinud suurriikide lagunemiseta.

 

 

24.02.1918
Eesti Vabariigi sünd Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu
Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
11.11.1918
Poola Vabariigi sünd Józef Piłsudski Józef Piłsudski
11. novembril 1918 teatas marssal Józef Piłsudski Poola armee ülemjuhatajana ”uuestisündinud ja iseseisva Poola Vabariigi“ ilmumisest kaardile.

Piłsudskilt pärineb idee luua Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav föderatsioon Międzymorze (ka Intermarium), mille eesmärk oli tasakaalustada Venemaa ja Saksamaa võimu regioonis.

Föderatsioon oleks hõlmanud riike Soomest Jugoslaaviani (Balkanini) ja mõistagi oleks sinna kuulunud ka Eesti ja Poola. Kuna paljude föderatsiooni plaanitud riikide omavahelised suhted olid väga pingelised, siis kuigi kaugele selle idee realiseerimisega ei jõutud.

6.10.1919
Eesti Vabariigi tunnustamine de facto Ignacy Paderewski. Foto: USA Kongressi raamatukogu http://loc.gov/pictures/resource/npcc.03667/ Ignacy Paderewski. Foto: USA Kongressi raamatukogu http://loc.gov/pictures/resource/npcc.03667/
Eesti Välisministeerium saab telegrammi oma Poola kolleegidelt teatega, et Poola tunnustab Eesti Vabariiki de facto 6. oktoober 1919.

Karl Robert Pusta kirjutas oma mälestusteraamatus “Saadiku päevik“: „Poola tunnustuse sai Poska raadiogrammiga Paderewskilt 6. oktoobril teatega, et Poola sõjaväeline missioon sõidab kohe Eestisse. Ignacy Jan Paderewski (pildil) oli tol ajal Poola pea- ja välisminister

31. 12.1920
Eesti Vabariigi tunnustamine de jure Poola poolt Eestile üle antud tunnustamise akt Poola poolt Eestile üle antud tunnustamise akt
Kirjaga, mis kannab daatumit 31.12.1920, teatas Poola välisminister Eustachy Sapieha oma ametivennale Otto Strandmanile, et Poola on otsustanud tunnustada Eesti Vabariiki kui iseseisvat ja suveräänset riiki. Otsusest anti teada päev pärast Ententeʼi Kõrgema Nõukogu 26. jaanuari 1921. a de jure tunnustust Eestile ja Lätile.

Allikad

  • Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 32.
1918-1925
Rahulepingud ja liitlassuhted Poola saatkond soomusrongil nr. 2 Valga jaamas. Foto: Rahvusarhiiv Poola saatkond soomusrongil nr. 2 Valga jaamas. Foto: Rahvusarhiiv
Oluline roll Poola ja Eesti iseseisvumisel ja regiooni stabiliseerumisel oli järgnevatel sündmustel.

Eesti:

  • Landeswehri purustamine Eesti 3. diviisi poolt 23. juunil 1919.
  • Tartu rahu sõlmimine 2. veebruaril 1920.

Poola:

  • Poola riigi läänepiiri kindlaksmääramine 1919. Versailles´i rahukonverentsil.

Nõukogude Venemaa pealetungi tagasilöömine ehk nn ime Wisła ääres, millega kommunistid olid sunnitud mõneks ajaks peatama oma edasitungi läände. Riia rahuga (18. märts 1921) määrati kindlaks Poola idapiir.

Baltimaade ja Euroopa julgeolekut üldisemalt mõjutas Poola ja Leedu tüli Vilniuse pärast. Poola ja Leedu katkenud diplomaatilised suhted taastati Poola survel ja Eesti vahendusel alles 1938. aastal. Vilniuse küsimus, mõned väiksemad piirijoone ja omandiga seotud tüliküsimused ning eri vaatenurgad rahvusliku julgeoleku küsimustele ei soodustanud katseid luua Soomest Poola või Rumeeniani ulatuvat nn piiririikide liitu.

Teisalt, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola osalusel toimunud Balti konverentsid võimaldasid Eesti ja Poola riigitegelastel üksteist ja kahe riigi ühishuve nii kahepoolsel kui Rahvasteliidu tasandil selgemini mõista.

Allikad

  • Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 20-29.
  • Eesti suhted Leedu ja Poolaga. Balti konverentsid 1920-1925. Koostanud Heino Arumäe. Tallinn, Umara, 2001.
  • Vahur Made. Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919-1946. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
04.05.1921
Esimesed diplomaadid Poola poole edastatud diplomaatide nimekiri 1921. aastal, milles oli esmakordselt ka Eesti diplomaat Poola poole edastatud diplomaatide nimekiri 1921. aastal, milles oli esmakordselt ka Eesti diplomaat
Ametisse astus esimene Eesti Vabariigi diplomaat Poolas Aleksander Hellat, kes jõudis oma eluajal olla veel Eesti Vabariigi sise- ja välisminister ning isegi Tallinna linnapea.

Esimeseks Eesti Vabariigi esindajaks Poolas ja sealse saatkonna rajajaks võib pidada aga kolonelleitnant Jaan Junkurit, kes sõjaväe esindajana Poolas juba 1919. aastal tegutsema hakkas.

Maailmasõdadevahelisel perioodil Varssavis  Eesti saatkonnas tegutsenud personal:

Saadikud:

  • Aleksander Hellat 1921 peakonsul asukohaga Riias, 1921-1922 saadik
  • Juhan Leppik 1923-1927 asjur ja saadik
  • Otto Strandman 1927-1929 saadik
  • Karl Tofer 1930-1932 saadik
  • Karl Robert Pusta 1932-1934 saadik
  • Johannes Markus 1935-1939 saadik

Diplomaadid:

  • Otto Grant 1923-1927 II sekretär
  • Artur Tuldava 1926-1926 II sekretär
  • Jaan Junkur 1921-1924 sekretär
  • August Koem 1936-1939 I sekretär-konsul
  • Edgar Pärli 1924-1926 atašee
  • Konstantin Talven 1929-1936 I sekretär, asjur ja nõunik
  • Oskar Öpik 1923 asjur

Ametnikud:

  • Stanislava Lehr – 1923
  • Anton Reiman 1920
  • Ladislava Sandecka 1923-1939
  • Hugo Spiegel 1924-1926
  • Aleksander Tiismann 1920-
  • Karl Udal 1920-1921
  • Aldur Urm 1937-1939

 Sõjaväeatašeed:

  • Kolonelleitnant Jaan Junkur 1919-1924
  • Kolonelleitnant Ludvig Karl Jakobsen 1924-1930
  • Kolonelleitnant Johannes Aleksander Raud  1931-1934
  • Kolonelleitnant Herbert Voldemar Raidna 1934-1938
  • Kolonelleitnant Rein Tomback 1939

Allikad

  • Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 103-104.
1919-1925
Balti riikide konverentsid Poola delegatsiooni saabumine Balti riikide konverentsile Riiga Poola delegatsiooni saabumine Balti riikide konverentsile Riiga
Balti konverentsid, mis toimusid Eesti, Läti, Poola ja Soome vahel, osutusid riikide seisukohtade erinevuste tõttu keeruliseks. Mõningaid edasiminekuid poliitilises, majanduslikus ja sõjalises koostöös siiski saavutati.

Poola huvid ei kattunud Balti riikide sealhulgas Eesti omadega. Kui Eesti hakkas 1919. aasta augustis otsima võimalusi rahu saavutamiseks Nõukogude Venemaaga pidas Poola lahinguid punaarmeega ning taotles, et Balti riigid ja Soome esialgu rahulepinguid ei sõlmiks.

Hiljem siiski omavahelised suhted Eesti-Poola vahel paranesid. Arutati jooksvaid küsimusi ja tehti koostööd Rahvasteliidus, arendati aktiivselt sõjaväelist koostööd ning käidi vastastikustel visiitidel.

1924-1925
Riigipöördekatse Eestis ja mitmed visiidid Eesti saadik Poolas (1932-1934) Karl Robert Pusta (vasakult neljas) koos välisministeeriumi töötajatega pärast volikirja esitamist Poola Vabariigi presidendile Ignacy Mościckile. Foto: Rahvusarhiiv Eesti saadik Poolas (1932-1934) Karl Robert Pusta (vasakult neljas) koos välisministeeriumi töötajatega pärast volikirja esitamist Poola Vabariigi presidendile Ignacy Mościckile. Foto: Rahvusarhiiv
NSV Liidu mahitatud kommunistide riigipöördekatse Eestis (01.12.1924) pälvis palju tähelepanu ka Poolas. Ähvardav oht, süvenev arusaam ühistest huvidest ning osaliselt ka tahe solidaarsust avaldada tihendas riikidevahelisi suhted veelgi ja sagenesid kõrgetasemelised visiidid.
  • Ka Eestis tähistati Euroopa vanima Poola põhiseaduse (03.05.1791) aastapäeva, juba 1920. aastatel leidis see sündmusena äramärkimist Eestis ajakirjanduses.
  • 14-15.01 1925. aastal külastas Poola välisminister Aleksander Skrzyński Eestit.
  • 08-11.02.1925. aastal võeti Eesti välisminister Karl-Robert Pusta suurejooneliselt vastu Varssavis. Visiit tõi rahvusvahelist tähelepanu ja seda kajastati rohkesti ajakirjanduses.
  • 15.05.1925. aastal külastas Varssavit kaheksaliikmeline Eesti Riigikogu delegatsioon. 1926. aasta veebruaris toimus Poola Seimi liikmete vastuvisiit Eestisse.
  • 1925. aastal külastas Eesti saadik Johan Leppiku kutsel Eestit Poola kindralstaabi ülem Stanisław Haller ja tema abi kindral Edmund Kessler. Tihenes vastastikku kasulik koostöö mõlema riigi sõjaväeluure vahel. 1926. a suvel õppis Poolas raadioluuret major Artur Normak, kes juurutas Poolas saadud kogemusi ka Eestis.
04.08.1926
Poola Küttide Liit ja Kaitseliit rajavad teed tihedale koostööle Kaitseliidu delegatsioon külas marssal Józef Piłsudskil 1933. aastal. Foto: Rahvusarhiiv Kaitseliidu delegatsioon külas marssal Józef Piłsudskil 1933. aastal. Foto: Rahvusarhiiv
Eesti Kaitseliidu delegatsioon külastas Poolat ning leppis kokku kahe organisatsiooni koostöös, mis muutus eriti aktiivseks 1930. aastatel.

Toimusid võistlused ratsutamises, laskmises. Osaleti ringreisidel nii Poolas kui Eestis. Tavaks sai vastastikku avaldada organitsioonide ajakirjade erinumbreid ning süvenesid ka perekondlikud kontaktid.

1926. aasta mais tuli Poolas taas võimule marssal Józef Piłsudski. Välispoliitikas määrava rolli saavutanud Piłsudski soosiv suhtumine Eestisse pigem soodustas kahepoolsete suhete arengut.

09.-10.02.1930
Riigivanem Otto Strandmani riigivisiit Poola Riigivanem Strandman (vasakul) ja president Mościcki Varssavi kuningalossis riigivanem Strandmani Poola-visiidi ajal. Foto: Poola Rahvuslik Digitaalarhiiv/Narodowe Archiwum Cyfrowe (3/1/0/4/405/5) Riigivanem Strandman (vasakul) ja president Mościcki Varssavi kuningalossis riigivanem Strandmani Poola-visiidi ajal. Foto: Poola Rahvuslik Digitaalarhiiv/Narodowe Archiwum Cyfrowe (3/1/0/4/405/5)
Eesti saadiku ametipostilt Varssavis 1929. aastal riigivanemaks valitud Otto Strandmani riigivisiit Poola ja suurejooneline ning suurt rahvusvahelist vastukaja tekitanud vastuvõtt Varssavis. Poolast naastes sõitis Otto Strandman läbi Läti, kus toimus rahvaloendus ning ka tema loeti Läti elanikuks.
Marssal Józef Piłsudski tänuavaldus riigivanem Otto August Strandmanile. 14.02.1930 Allikas: RA, ERA.957.7.149 l. 135.

Marssal Józef Piłsudski tänuavaldus riigivanem Otto August Strandmanile. 14.02.1930. Foto: RA, ERA.957.7.149 l. 135.

 

Galakontsert Poola Rahvusooperis Varssavis Eesti riigivanema visiidi auks. 10.02.1930. Allikas: Poola Rahvuslik Digitaalarhiiv/Narodowe Archiwum Cyfrowe (3/1/0/4/405/9).

Galakontsert Poola Rahvusooperis Varssavis Eesti riigivanema visiidi auks. 10.02.1930. Foto: Poola Rahvuslik Digitaalarhiiv/Narodowe Archiwum Cyfrowe (3/1/0/4/405/9).

10.-11.08.1930
Poola president Ignacy Mościcki visiit Eestisse Poola Vabariigi presidendi Ignacy Mościcki ametlik visiit Eestisse. Foto: Poola Rahvuslik Digitaalarhiiv Poola Vabariigi presidendi Ignacy Mościcki ametlik visiit Eestisse. Foto: Poola Rahvuslik Digitaalarhiiv
Poola president Ignacy Mościcki visiit Eestisse. Seda sündmust korraldati äärmise hoolega, sealhulgas kaunistati tänavaid ja valmistati ette sõjaväeparaad. Samuti oli kohale saabunud suur hulk rahvast, kes huviga jälgisid kogu kolonni, mis vooris läbi Tallinna vanalinna.

Tegemist oli president Mościcki esimese riigivisiidiga ja Rumeenia kõrval ühega kahest tema visiidist välisriiki Mościcki ametiajal (1926-1939). Kahe riigivisiidi korraldamise ajal pandi alus kõrgetasemelisi poliitikuid ja kultuuritegelasi liitnud Eesti-Poola Ühingule ja Poola-Eesti Ühingule.

President Ignacy Mościcki auks püstitatud auvärav. 10.08.1930. Foto erakogust.

President Ignacy Mościcki auks püstitatud auvärav. 10.08.1930. Foto: erakogu

 

Prl Salme Leo Eesti kooliõpilaste esindajana tervitab Poola presidenti tema Eesti-visiidi algul Tallinna sadamas. 10.08.1930. Foto Marje Einre erakogust.

Prl Salme Leo Eesti kooliõpilaste esindajana tervitab Poola presidenti tema Eesti-visiidi algul Tallinna sadamas. 10.08.1930. Foto: Marje Einre erakogu

Allikad

  • Riigivanem loetakse Läti elanikkude nimekirja… Päevaleht, 12. veebruar 1930, nr 42, lk 3
  • Poola. Koguteos. Toimetanud Bernhard Linde. Tallinn, 1930.
1930-1935
Kultuurikoostöö 1930. aastate alguses Korporatsioon Wäinla tudengid oma Varssavi konvendihoones 1935. aastal koos poola sõpradega Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamas. Foto: Välis-Eesti Korp! Wäinla, 1980 Korporatsioon Wäinla tudengid oma Varssavi konvendihoones 1935. aastal koos poola sõpradega Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamas. Foto: Välis-Eesti Korp! Wäinla, 1980
Kultuurikoostöö tihenes kogu sõdadevahelisel ajal järjekindlalt, kuid märkimisväärne on just kolmekümnendate aastate algus. 1930. aastal asutati Eesti-Poola Ühing. Varssavi Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis tegutsesid vastavalt eesti ja poola keele lektoriaadid, Eesti ja Poola kultuurisilda rajasid keeleteadlased Villem Ernits, Jerzy Kapliński, poola kirjandust ja kunsti tutvustas publitsist Bernhard Linde.

Maailmasõdadevahelisel perioodil käisid paljud tehnilise huviga eesti noored nii Gdańskis kui ka Varssavis tehnikaülikoolides õppimas, kuna Tallinna Tehnikaülikool oli alles lapsekingades ja Varssavist ning Gdańskist loodeti saada oluliselt paremat haridust. Kui Gdańskis toimus õpe saksa keeles, siis Varssavis tuli noortel õppida poola keeles, mis oli neile küll alguses raske, kuid aitas ruttu sõbraks saada ka kohalike poolakatega ja luua sõprussidemed, mis kestsid mõnel puhul edasi pärast ülikooli lõppu.

1932
Sport Janusz Kusociński (paremal) koos treeneri Aleksander Klumbergiga 1932. aastal Los Angelese olümpiamängudel Janusz Kusociński (paremal) koos treeneri Aleksander Klumbergiga 1932. aastal Los Angelese olümpiamängudel
Spordi vallas treenisid poolakad eestlasi ja vastupidi. Näiteks käis Poola sportlane (kergejõustiklane) Janusz Kusociński koos treeneri, Eesti sportlase Aleksander Klumbergiga 1932. aastal Los Angelese olümpiamängudel.
23.10.1934
Kaubanduskoja asutamine Poola-Eesti kaubanduskoja taasavamine 19.oktoobril 2020 Tallinnas Poola-Eesti kaubanduskoja taasavamine 19.oktoobril 2020 Tallinnas
Poola ja Eesti ettevõtete abistamiseks loodi Eesti-Poola kaubanduskoda, mille töö okupatsiooni ajal seiskus. Kaubanduskoda taasasutati 19. oktoobril 2020 Tallinnas.
07.05.1935
Riigivanem Konstantin Päts Poolas Konstantin Päts. Foto: Rahvusarhiiv Konstantin Päts. Foto: Rahvusarhiiv
Riigivanem Konstantin Päts suundub tervislike põhjuste tõttu ravile Galiitsiasse, Truskawieci kuurordisse. Puhkuse osana külastab ka Varssavit ning asetab pärja tundmatu sõduri hauale.
Riigivanem K. Pätsile kingitud album tema viibimise puhul ravimisel Truskawiecʼis (nüüd Truskavets, Ukraina) 07.05-04.06.1935. Allikas: RA, ERA.1278.1.317.

Riigivanem K. Pätsile kingitud album tema viibimise puhul ravimisel Truskawiecʼis (nüüd Truskavets, Ukraina) 07.05-04.06.1935. Foto: RA, ERA.1278.1.317

 

Lehekülg riigivanem K. Pätsile kingitud albumist tema viibimise puhul ravimisel Truskawiecʼis (nüüd Truskavets, Ukraina) 07.05-04.06.1935. Allikas: RA, ERA.1278.1.317 l. 57.

Lehekülg riigivanem K. Pätsile kingitud albumist tema viibimise puhul ravimisel Truskawiecʼis (nüüd Truskavets, Ukraina) 07.05-04.06.1935. Foto: RA, ERA.1278.1.317 l. 57

 

Lehekülg riigivanem K. Pätsile kingitud albumist tema viibimise puhul ravimisel Truskawiecʼis (nüüd Truskavets, Ukraina) 07.05-04.06.1935. Allikas: RA, ERA.1278.1.317 l. 72.

Lehekülg riigivanem K. Pätsile kingitud albumist tema viibimise puhul ravimisel Truskawiecʼis (nüüd Truskavets, Ukraina) 07.05-04.06.1935. Foto: RA, ERA.1278.1.317 l. 72

5.04.1937
Helsingi-Tallinn-Varssavi-Jeruusalemm lennuliini avamine Teedeminister kindral Otto Sternbeck lõikab läbi lindi lennukite maandumisteel. Ministrist paremal lennuliini LOT peadirektor Wacław Makowski teedeministri abi K. Jürgenson, Poola teedeministri abi A. Bobkowski. Foto: Rahvusarhiiv Teedeminister kindral Otto Sternbeck lõikab läbi lindi lennukite maandumisteel. Ministrist paremal lennuliini LOT peadirektor Wacław Makowski teedeministri abi K. Jürgenson, Poola teedeministri abi A. Bobkowski. Foto: Rahvusarhiiv
1937. aasta 5. aprillil avati pidulikult Poola lennufirma LOT-i lennuliin, mis läbi Tallinna ja Varssavi ühendas Helsingit ja Jeruusalemma, olles seega Euroopa pikimaks lennuliiniks.

Lennuliini avasid Tallinnas 29. aprillil teedeminister Otto Sternbeck ja LOT-i peadirektor Wacław Makowski. Lennuliin oli pea 3200 km pikk, ning jõudmine Tallinnast Jeruusalemma võttis aega veidi vähem kui 33 tundi. Lennuliin Tallinn-Varssavi oli loodud juba 1932. aastal.

Allikad

  • https://www.tallinn-airport.ee/tallinna-lennujaam-80/euroopa-pikim-lennuliin-uhendas-tallinna-palestiinaga/
08.12.1937
Eesti-Poola vaheline poola põllutööliste kasutamise leping Poola töölised Valga piiripunktis 1939. aasta aprillis. Foto: Rahvusarhiiv Poola töölised Valga piiripunktis 1939. aasta aprillis. Foto: Rahvusarhiiv
Sõlmiti Eesti-Poola vaheline poola põllutööliste leping, mille tagajärjel tuli Eestisse mõne aasta jooksul mitu tuhat poola töölist.

Lepinguga määrati, et poola töölised ei tohi saada vähem palka kui kohalikud töölised. Lisaks olid poolakad tööst vabastatud näiteks 3. mail ja 11. novembril, mil olid Poola riigipühad. Eesti tööandjad pidid arvestama ka Poola katoliku kiriku traditsioonide ja pühadega.

2.08.1939
Saksamaa ja Poola vaheline konflikt Uus ohtlik Poola-Danzigi konflikt. Foto: Rahvusarhiiv Uus ohtlik Poola-Danzigi konflikt. Foto: Rahvusarhiiv
Saksamaa ja Poola vaheline konflikt Gdański küsimuses on muutunud teravaks. Saksamaa nõudmised ja Poola vastasseis saksa survele on viinud sõjaohuni.

Eesti diplomaadid saadavad Poolast välisministeeriumisse memosid olukorra tõsisusest Poolas.

28. august valmistutakse juba evakueerumiseks. Eesti välisministeerium kirjutab Eesti saatkonnale Poolas: “Evakueerimise korral hävitage salajane arhiiv. Schmidt jäägu igal juhul kohale – Välismin 289”. Mõeldud on Varssavis ka okupeerimise ajal viibinud saatkonna nõunik Konstantin Schmidti  (Talvenit).

Ehkki Eesti ja Poola ei olnud sõjalised liitlased, püüti üksteist võimalusel aidata. 1939. aastal  Berliinis Eesti kaitseatašeena teeninud endine Eesti kaitseatašee Varssavis kolonel Ludvig-Karl Jakobsen andis Poola-Eesti suhteid uurinud ajaloolase Piotr Łossowski sõnul poolakatele teavet neid ähvardava ohu kohta: „1939. aasta juunis juhatati kolonel Jakobsen, kes mingis küsimuses külastas Saksa kindralstaapi eksikombel kindral Hans Halderi operatiivkabinetti. Seinal nägi ta suurt kaarti, millel olid näidatud Saksa vägede koondumiskohad, joontega aga kavandatud löögisuunad Poola pihta. Jakobsen viibis seal vaid mõne sekundi, kuna saadeti kohe ruumist välja. Kõige tähtsamad asjad suutis ta aga meelde jätta. Viivitamatult, hoolimata ohust ja võimalikust jälgimisest Abwehr´i poolt, võttis ta ühendust alampolkovnik Szymańskiga ja rääkis talle, mida oli näinud […]“

Allikad

  • Piotr Łossowski. „Poola sõber Eestis kolonel Ludwik Jakobsen“. Rahva Hääl nr 28 (04.02.1993), lk 3.
01.09.1939
Saksamaa ründab Poolat
23.08 NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel ründab Saksamaa Poolat.

Sõda areneb kiiresti ning kõikjal üle Poola toimuvad suured õhurünnakud. 05.09.1939 kirjutab Poola välisministeerium, et ei vastuta saatkondade julgeoleku eest ning soovitab kõigil riigist lahkuda. Kaks päeva hiljem eeldatakse juba Varssavi okupeerimist “mõne päeva” jooksul.

Saadikud on selleks ajaks enamjaolt lahkunud. Huvitavad on Eesti saadiku Johannes Markuse ja sõjaväeatašee kolonelleitnant Rein Tombaku evakueerumise kirjeldused ja see mida tee peal nähti. Eesti saadik Johannes Markus põgenes koos poolakatega Rumeeniasse.

Allikad

  • Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 125-126.
  • Rahvusarhiiv, ERA.957.14.698, 60-87.
  • Karin Saarsen. Poola suvi: ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi. Tallinn, Eesti Raamat, 1991.
15.09.1939
Poola allveelaev Orzeł
End käimasolevas sõjas neutraalseks kuulutanud Eesti Vabariik interneerib vastavalt rahvusvahelisele õigusele Poola allveelaeva Orzeł. Seda kasutas omakorda ära 17.09.1939 Poolale idast kallale tunginud Nõukogude Liit nõudmiste esitamiseks Eestile ja edasiseks ekspansiooniks Baltikumis.

Sarnaseid juhtumeid oli Eesti pinnal veel. Näiteks maandus 1939. septembris Tartumaal Mäksa mõisa põllul Poola lennuk. Kuna tegemist oli mastaabilt väiksema olukorraga kui allveelaev, lubasid Eesti võimud lennukit tankida ja õhuruumist lahkuda.

Briti saatkonna teade Eesti välisminister Karl Selterile, et Briti saatkond Tallinnas on üle võtnud Poola huvide kaitsmise Eestis (seoses puhkenud sõja ja Poola saatkonna lahkumisega Tallinnast). 30.09.1939. Allikas: RA, ERA.957.14.727, l. 1.

Briti saatkonna teade Eesti välisminister Karl Selterile, et Briti saatkond Tallinnas on üle võtnud Poola huvide kaitsmise Eestis (seoses puhkenud sõja ja Poola saatkonna lahkumisega Tallinnast). 30.09.1939. Foto: RA, ERA.957.14.727, l. 1.

1939. aasta septembri lõpul on Poola saatkond Tallinnas sunnitud oma tegevuse katkestama ja Helsingisse kolima. Eestisse jäänud Poola kodanike ja huvide kaitse võtab enda peale Poola liitlasriigi esindajana Briti saatkond.

Allikad

  • Raimo Pullat, (2001), “Versaillest Westerplatteni-Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”, Estopol kirjastus, lk 147, 163.
  • https://audiovis.nac.gov.pl/obraz/11182/ebc921569153f731f54216ba6f1ffc6c/
1939-1944
Teise maailmasõja ja okupatsioonide keerises Poola lendurid külaskäigul Eestis. Foto: Rahvusarhiiv Poola lendurid külaskäigul Eestis. Foto: Rahvusarhiiv
Vähem kui aasta pärast Poola okupeerimist Saksamaa ja NSV Liidu koostöös, kaotas 1940. a juunis ja juulis NSV Liidu korraldatud riigipöörde ja võltsitud valimiste tulemusena oma iseseisvuse ka Eesti.

Pärast Eesti okupeerimist sulgesid nõukogude võimud Eestis tegutsenud Poola sõprusühingud, poola keele lektor Jerzy Kapliński hukkus nõukogude vangilaagris.

Poola ja Eesti jätkasid võitlust iseseisvuse eest vastupanuliikumistes, paguluses ja põranda all. Vähetuntud episoodina osalesid mõned Eesti sõjaväelendurid Briti kuninglike õhujõudude koosseisus võitluses Poola eest. Mõned andmed on nimeliselt säilinud: kapten Peeter Olt, kapten Endel Susi, leitnant Ants Liblikmaa ja leitnant Mihkel Kristian. Nad võitlesid nii õhuväe koosseisus Poola vabaduse eest, kui ka hiljem Natsi-Saksamaa vastu erinevates Euroopa osades Prantsusmaast-Itaaliani.

8.05.1945
Lõppes Teine maailmasõda
Berliinis sõlmiti kohaliku aja järgi kell 21.20 Saksamaa kapitulatsiooniakt, mis lõpetas teise maailmasõja Euroopas.

Sõja tulemusena oli Nõukogude Liit okupeerinud Eesti Vabariigi. Poolas tulid Nõukogude Liidu toel võimule kommunistid ning Poola riigipiir muutus märgatavalt võrreldes maailmasõdadevahelise perioodiga.
1976-1980
Poola restauraatorid Paks Margareeta Tallinnas, mida alates 1978. aastast restaureeris Poola firma Budimex. Foto: Eesti Rahva Muuseumi digikogu, Viktor Salmre Paks Margareeta Tallinnas, mida alates 1978. aastast restaureeris Poola firma Budimex. Foto: Eesti Rahva Muuseumi digikogu, Viktor Salmre
Kui 1976. aastal sai selgeks, et Tallinnas korraldatakse 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt, tuli linn kiirelt rahvusvaheliste külaliste jaoks esinduslikuks teha. Selleks kutsuti Tallinnasse appi poola restauraatorid.

Koos uusehitajatega tegid restauraatorid korda märkimisväärse hulga Tallinna vanalinna majadest. Märkimist väärivad kindlasti Meremuuseum, Mustpeade maja, kunagise kohviku Gnoom maja, Maiasmoka kohvik ja Olevi gildi hoone.

Paksu Margareeta restaureerijad Edward Bernacik ja Jozef Zielski 1979. aastal, kelle tööandjaks oli Poola firma PKZ (foto Rahvusarhiivist, autor: Mati Hiis)

Paksu Margareeta restaureerijad Edward Bernacik ja Jozef Zielski 1979. aastal, kelle tööandjaks oli Poola firma PKZ. Foto: Rahvusarhiiv, Mati Hiis

Hiljem kasutati poola restauraatoreid ka Tartus, kus pandi käsi külge näiteks Ülikooli kohvikule ja tänasele Tartu Kunstimuuseumile.

17.09.1980
Solidaarsuse liikumine (Solidarność) Solidaarsuse mälestuskivi 2010. aasta avamispäeval Tallinnas Solidaarsuse mälestuskivi 2010. aasta avamispäeval Tallinnas
Augustilepingute tulemusena luuakse Gdańskis Solidaarsuse liikumine (Solidarność). Veidi rohkem kui kuu aega hiljem avaldatakse Eestis 40 kiri.

Mõlemad liikumised on otseselt suunatud Nõukogude Liidu tegevuse vastu, kuid siiski veel ettevaatlikult. Hiljem Gorbatšovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika ja glasnosti käigus läks aga rahvas julgemaks. Kui Poolas mängis kommunismist vabanemisel keskset rolli Solidaarsuse liikumine, siis Eesti puhul on olulised laulev revolutsioon ja Balti kett.

Küllaltki olulist rolli Nõukogude võimu õõnestamisel mängis ka lääs – täpsemalt sealsed eesti ja veelgi enam poola kogukonnad. Poolakate hääl oli nende suurema arvukuse tõttu eestlaste häälest kõlavam, kuid oma nõudmistes ei unustanud nad ka Balti küsimust. 1978. aastal Rooma paavstiks valitud Karol Wojtyła (paavstina Johannes Paulus II, poola keeles Jan Paweł II) elas poolakana kommunismi all kannatavatele inimestele väga kaasa ning näitas nii sõnas kui teos üles toetust Solidaarsuse liikumisele.

Solidaarsuse liikumise mälestuseks on Tallinna Vabaduse väljakule püstitatud Solidaarsuse mälestuskivi, mille kõrval on Fryderyk Chopini pink. Mõlema autor on Aime Kuulbusch-Mölder.

Allikad

20.08.1991
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine Lenini kuju eemaldamine Tallinnas 23. augustil 1991. Foto: Peeter Langovits Lenini kuju eemaldamine Tallinnas 23. augustil 1991. Foto: Peeter Langovits
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
26.08.1991
Poola taastunnustas Eesti Vabariiki Poola Välisministeeriumi kiri Eesti Vabariigi välisminister Lennart Merile tunnustamaks Eesti Vabariiki Poola Välisministeeriumi kiri Eesti Vabariigi välisminister Lennart Merile tunnustamaks Eesti Vabariiki
Mõned päevad pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist taastunnustas Poola Eestit iseseisva riigina. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati juba sama aasta 9. septembril.
02.07.1992
Kahepoolsed lepingud
Sõlmiti traktaat sõbraliku koostöö ning Läänemere regiooni heanaaberlikkuse kohta, mis hakkas kehtima 1993. aasta 6. mail.

1993. aasta 2. märtsil jõustus omavaheline viisanõuete kaotamise leping, mis tegi riikidevahelise piiriületuse lihtsamaks ja soodustas seega ka mõlemapoolset turismi.

Pärast seda on sõlmitud veel mitmeid kahepoolseid lepinguid, mis soodustavad Poola ja Eesti suhteid erinevates eluvaldkondades.
6.05.1993
President Lennart Meri esimene visiit Poola Lech Walesa ja Lennart Meri. Foto: Rahvusarhiiv Lech Walesa ja Lennart Meri. Foto: Rahvusarhiiv
Poola Vabariigi presidendi Lech Walesa vastuvõtul 6.05. Otwocki lossis peetud kõnes lausus president Meri, et on „Eesti rõõm ja Eesti uhkus taas kohtuda teie isikus Poolaga pärast vaheaega, mis Hitleri ja Stalini süül on kestnud kuuskümmend aastat“.

Viimane riigipea, kes Eesti nimel Poolat tervitas  oli Otto Strandmann, kelle delegatsioonis oli noore diplomaadina ka Lennart Meri isa Georg Meri.

9.-10.05.1994 oli  Poola president Lech Walesa koos abikaasaga riigivisiidil Eestis.

20.06.1995
Eesti Vabariigi saatkonnahoone avamine Varssavis Eesti saatkonna hoone Eesti saatkonna hoone
Kuna sõdadevahelisel perioodil asuti erinevatel üüripindadel, siis tuli endale leida uus saatkonnahoone. Riho Laanemäe eestvedamisel valitigi sobiv - endine Kolumbia suursaadiku residents Karwinska tänaval.

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas tööd 1993. aasta augustis. Esialgu oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg. Täna paikneb Poola Suursaatkond Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänaval.

Allikad

  • Riho Laanemäe, (2003), “Teine tulemine: Taasiseseisvunud Eesti välisesindused”, Välisministeerium, lk 235-243.
1999
Eesti-Poola parlamendirühma loomine Eesti-Poola parlamendirühma esimees Aadu Must tervitab Tallinna lennuväljal Poola Seimi spiikrit Ewa Kopaczit tema 2013. aasta Eesti visiidi alguses Eesti-Poola parlamendirühma esimees Aadu Must tervitab Tallinna lennuväljal Poola Seimi spiikrit Ewa Kopaczit tema 2013. aasta Eesti visiidi alguses
Riigikogu koosseisusus luuakse Eesti-Poola parlamendirühm, mida asub juhtima Kalev Kallo. Hetkel kuulub Eesti-Poola parlamendirühma 9 liiget ja seda juhib Aadu Must.

 

2016. aastal moodustati ka Poola Seimis Poola-Eesti parlamendirühm, kuhu kuulus 11 liiget ja mida juhtis Maciej Masłowski.

 

12.03.1999
Poola liitumine NATOga
Poola liitub Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Tegemist on NATO esimese külma sõja järgse laienemisega. Lisaks Poolale liituvad veel Tšehhi ja Ungari.
29.03.2004
Eesti liitumine NATOga Eesti lipu heiskamine NATO peakorteri ees Brüsselis Eesti lipu heiskamine NATO peakorteri ees Brüsselis
Eesti liitub Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Tegemist on NATO teise külma sõja järgse laienemisega, mis on ka seni kõige suurem. Lisaks Eestile liitusid veel Bulgaaria, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
1.05.2004
Poola ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga Euroopa Liidu lipu heiskamine Kadriorus Euroopa Liidu lipu heiskamine Kadriorus
Koos kaheksa teise riigiga ühinevad Poola ja Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga.

18.-20.03 2014
President Toomas Hendrik Ilves riigivisiit Poola Ametlik vastuvõtutseremoonia presidendilossi ees. Foto: Raigo Pajula Ametlik vastuvõtutseremoonia presidendilossi ees. Foto: Raigo Pajula
President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves viibisid Poola riigipea Bronisław Komorowski kutsel riigivisiidil Poolas. President Ilves avas koos Poola riigipeaga Eesti-Poola ärifoorumi ja esines Varssavi Ülikoolis loenguga "25 aastat hiljem: vaimse geograafia muutused Euroopas". President ja Evelin Ilves külastasid ka Varssavi ülestõusumuuseumi ning asetasid pärja tundmatu sõduri hauale. President Komorowski ja Anna Komorowska kostitasid kõrgeid külalisi ka riigiõhtusöögiga.
Pärja asetamine 1970. aastal langenud laevaehitajate monumendile © Raigo Pajula

Pärja asetamine 1970. aastal langenud laevaehitajate monumendile. Foto: Raigo Pajula

23.08.2015
President Andrzej Duda riigivisiit Eestisse Poola Vabariigi President Andrzej Duda oma esimesel ametlikul välisvisiidil presidendina Tallinnas Poola Vabariigi President Andrzej Duda oma esimesel ametlikul välisvisiidil presidendina Tallinnas
2015. aasta 6. augustil ametisse asunud Poola president Andrzej Duda tegi presidendina oma esimese ametliku välisvisiidi 23. augustil Eestisse, kohtudes Eestis president Toomas Hendrik Ilvesega, peaminister Taavi Rõivase ja riigikogu esimees Eiki Nestoriga. Kohtumise peateemaks oli julgeolekualane koostöö.
25.08.2016
Esimene Kolme Mere Algatuse kohtumine
Toimus esimene Kolme Mere Algatuse kohtumine Dubrovnikus.

Kolme Mere Algatus, kuhu kuuluvad lisaks Poolale ja Eestile ka Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, sündis ühisest soovist arendada Euroopa Liidu põhi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, et suurendada regiooni majanduskasvu.

Sarnases riikide koosluses kavandati regionaalset koostööd juba 20. sajandi alguses, mil Józef Piłsudski töötas välja Intermarium’i föderatsiooni idee.
02.01.2020
Poola lennuväelaste missioon Ämaris Ämaris oma missiooni alustavad Poola lennuväelased. Foto: Jaan Vanaaseme Ämaris oma missiooni alustavad Poola lennuväelased. Foto: Jaan Vanaaseme
2. jaanuaril 2020 asusid Poola õhuväelased esmakordset Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi. Missiooni peamiseks eesmärgiks oli tagada NATO õhuruumi puutumatus. Poolakad olid valmis vajadusel ööpäevaringselt reageerima ning regulaarselt sooritati ka treeninglende. Missiooni pikkus oli neli kuud.
06.03.2020
Näituse "Balti vennad – Poola ja Eesti ühine saatus 20. sajandil" avamine Näitus Näitus "Balti vennad – Eesti ja Poola ühine saatus 20. sajandil" Wrocławi vanalinna turuväljakul
Eesti ja Poola ühise ajaloo vähetuntud tahke tutvustava näituse "Balti vennad – Eesti ja Poola ühine saatus 20. sajandil" avamine 6. märtsil aastal 2020 Eesti aukonsuli Wrocławis Waldemar Siemiński poolt.
31.12.2020
Diplomaatiliste suhete 100. aastapäev Eesti-Poola diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva tähistav logo Eesti-Poola diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva tähistav logo
Aasta viimasel päeval tähistavad Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva.