Poola sisenemine Ukraina maismaapiiri kaudu ei ole piiratud, kõik 8 piiripunkti on avatud ka jalgsi reisijatele. Poola saavad siseneda ka Ukraina kodanikud, kellel pole biomeetrilist passi. Ukrainast tulijatele ei rakendata sanitaarnõudeid.
***
Siseministeeriumi määrusega kehtestati ajavahemikuks 1.12.2021-30.6.2022 Poola ja Valgevene piiri ääres ajutised reisipiirangud, mis hõlmavad sama territooriumi, kus varem kehtis eriolukord. Piirangust on vabastatud piirkonnas elavad ja töötavad inimesed, päästeteenistused, politseinikud ja sõjaväelased, samuti osad ametiisikud ja kirikutegelased. Kõik ülejäänud vajavad piiritsoonis liikumiseks eriluba. Täpsem informatsioon.
Alates 9. novembrist 2021 on suletud Kuźnica piiripunkt Poola ja Valgevene piiril. Endiselt on avatud piiripunktid Terespolis (füüsilised isikud), Kukurykis (kaubad) ja Bobrownikis (füüsilised isikud ja kaubad).

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Poola on Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas, olles stabiilselt 7.-8. kohal kõigi väliskaubanduspartnerite hulgas. 2019. a seisuga oli Poola Eestile seitsmes kaubanduspartner. Võrreldes 2018. aastaga on käive kasvanud 7,4%, ekspordikasv 17,5% ja impordikasv 4,2%. 2019. aasta seisuga on Eesti ja Poola kaubavahetuse kogukäive 1,392 miljardit eurot, millest eksport moodustas 371,4 miljonit eurot ja import 1,020 miljardit eurot. Olulisemad ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning metallid ja metalltooted. Suurimad impordiartiklid on aga keemiatooted, masinad ja seadmed ning metallid ja metalltooted.

Eesti-Poola kaubavahetus 2012-2019 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive Bilanss
2012 176,5 882,0 1058,5 -705,5
2013 207,4 1084,5 1291,9 -877,1
2014 233,3 1045,5 1278,8 -812,2
2015 267,7 974,0 1241,7 -706,3
2016 257,7 979,4 1237,1 -721,7
2017 286,5 1073,0 1359,6 -786,4
2018 316,1 979,5 1294,2 -663,4
2019 371,4 1020,7 1392,1 -649,2

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

2019. aasta septembri seisuga oli Äriregistris registreeritud 568 Poola osalusega äriühingut, 2020. a jaanuari seisuga on 1 231 Poola kodanikust e-residenti (ca 2% kõikidest e-residentidest), neist 248 on loonud ka ettevõtte.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli seisuga 30.09.2019. a Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas 156 mln eurot (aastane muutus +19%), mis moodustas 1,8% kogu investeeringutest välismaal. Peamiselt on investeeritud töötlevasse tööstusse (50%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (21%). Samal ajal olid Poola otseinvesteeringud Eestis 94 mln eurot (aastane muutus +0,4%%), mis moodustas 0,4% kogu investeeringutest Eestis. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (49%) ning finants- ja kindlustustegevusse (20%).

TURISM

Poola turistide arv Eesti majutusasutuses on kasvanud, kui 2014. aastal oli turistide arv ligi 26 tuhat, siis 2018. a juba ligi 32 tuhat (1,5% välisturistidest). Populaarsemad sihtkohad Poola turistide jaoks olid lisaks Tallinnale Tartumaa, Pärnumaa ning Saarmaa.

Poola turistide arv Eesti majutusasutuses on kasvanud. Kui 2014. a oli turistide arv 25,7 tuhat, siis 2018. a juba 31,6 tuhat. Populaarsed sihtkohad Poola turistide hulgas lisaks Tallinnale olid Tartumaa, Pärnumaa ning Saaremaa.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel kasvas Poola residentide mitmepäevakülastuste arv ligi 109 tuhandeni.

Eesti residendid tegid 2018. a Poola 202 tuhat külastust (2017 – 240 tuhat).